Raamatust "Tallinna loodus" leidsin, et Maarjamäel avaneb ligi 4,5 km pikkuselt Tallinna kõige ulatuslikum paepaljand. Klindi serv tõuseb Lauluväljaku kohal 37 m ü. m. Maarjamäeni 47 m ü. m. ja väheneb seejärel kuni lõikumiseni Kose teega 42 m. Paekallas on tervikuna looduskaitse all. Huvitavam lõik on Suhkrumäe paljand. Siin paljanduvad kihid Ülem-Kambriumist kuni Kesk-Ordoviitsiumini. Pildile on püütud tabada seda Suhkrumär paljandit.
Me kõik teame, et kogu Põhja-Eesti rannik on rikas suurte rändrahnude poolest. Need on siia kantud hiiglaslike mandriliustike poolt Soomest ja Skandinaaviast. Tore oli taasavastada, et siin Pirita Kosel on ka üks päris mürakas rändrahn. Huvitav, kas keegi teab, miks on kivil selline nimi "Kuradisadul"?
Pirita jõe ääres, Lükati sillast umbes 600 meetrit edasi asub järgmine rändrahn. See on väiksem kui Kuradisadul.
Natuke kivist edasi jalutades ja jõe äärde keerates avaneb pilgule Lükati paljand. Seda ei olnud eriti hea pildistada. Sellise paekalda all avanevad Varsaallikad. Vett eriti paju ei olnud.
See kivirahn laiutab vee ja maa piiril. Klassiõde kati, kes on merivälja elanik ütles, et nemad kutsusid lapsepõlves seda Hülgekiviks. Väga ilus nimi. Minu arust võik see kivi ka praegu seda nime kanda. Arva, mis on siia kirjutatud? See on Merivälja Suurkivi, mille kohta ma leidsin Robert Nermani raamatust "Jalutaja teejuht" ka mõõtmed: ümbermõõt 19,5m ja kõrgus 3,2m. Kivi asub Rändrahnu teel ja on roosast graniidist.